User:PavelSahharov93/sandbox
Veinikoda on hoone või asutus milles tegeletakse veini tootmisega, või ettevõte, mis on seotud veini tootmise protsessiga. Mõned veini ettevõtted tegelevad ka veini villimisega, kvaalitedi kontrolliga ja vaatides hoiustamisega.
Veini ja veinikodade ajalooline levik[edit]
Vanima teadaoleva veinikoja, mis asutati u 4100 aastat eKr, varemed on leitud iidse Armeenia aladelt. Peale vaaraode võimuletulekut iidses Egiptuses u 3100 a eKr hakati seal tootma viinamarjadest veini sarnast substantsi, selle punase värvi tõttu, mis sarnanes verega, kasutati seda rituaalides. Sellel ajal puutusid egiptlased kokku foiniiklastega, kes aitasid kaasa veini levimisele üle tollase maailma, võttes seda kaasa reisidele Vahemeremaadesse. Nii puutusid veiniga kokku ka juudid, kes hakkasid seda kasutama religioossetes tseremooniates. Sarnaselt jõuab vein ka kreeklasteni, kelle jaoks see muutub nende kultuuri keskseks osaks, sajandeid hiljem, Rooma impeeriumi aegadel on ka roomlaste jaoks vein vähemalt sama tähtis. Roomlased lõid ka esimesed viinamarjaistandused praeguse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania aladel.
Eesmärk[edit]
Eesmärgiks on toota veine erinevatest viinamarja sortidest, järgides veini valmistamise protsessi. See protsess hõlmab marjade kääritamist, mahla pressimist ning laagerdumist. Marjad võivad olla ettevõtte oma istandustest või teistest aedadest sisseostetud. Paljudel ettevõtetel on oma veinikeldrid või degusteerimis ruumid, kus kliendid saavad enne ostu sooritamist veine proovida.
Veinikojad Eestis[edit]
Veinide valmistamisega tehti algust 1920. aastal Põltsamaal ja Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal, kui ka piiri taga. Eestis tehakse veini enamasti õuntest, kanarbikulistest või ka muudest marjadest, nagu näiteks tikritest, arooniatest ning must sõstardest. Tehakse värsket veini, laagerdatud kui ka vahuveini.
Peamised Eesti veinikojad
- Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu
- Veinivilla
- Peenjoogivabrik Nudist
- Põltsamaa tehas